FAQ
Korduma kippuvad küsimused
Vastused küsimustele probleemsete OÜ-de likvideerimise, nõuete aegumise ja täitemenetluse lõpetamise kohta Eestis.
Viimati üle vaadatud:
Probleemsete ettevõtete likvideerimine
OÜ omanike küsimused
Mida me nimetame „probleemse ettevõtte likvideerimiseks“?
Selle teenuse puhul on kliendi eesmärk probleemse OÜ omandist ja juhtimisest täielikult väljuda. Õiguslik mehhanism on osa üleandmine uuele omanikule ja juhatuse vahetamine: OÜ ise jätkab tegevust uue omaniku ja juhtimisega. Osa võõrandamist reguleerib ÄS § 149, juhtimist ja esindamist reguleerib § 180, juhatuse liikmete valimist ja tagasikutsumist reguleerib § 184.
Kas endine omanik ei vastuta pärast üleandmist enam OÜ võlgade eest?
OÜ osanikuna ei vastuta ta üldjuhul isiklikult ühingu kohustuste eest — ÄS § 135(2). See ei tähenda siiski isikliku vastutuse automaatset kadumist enda toime pandud rikkumiste eest: endine juhatuse liige võib vastutada oma ametiajal tehtud tegevuse või tegevusetuse eest vastavalt ÄS § 187 ja muude kohaldatavate sätete alusel.
Kas probleemse või võlgadega ettevõtte võib üle anda?
Võlgade olemasolu iseenesest ei muuda osa üleandmist ebaseaduslikuks, kuid enne tehingut tuleb kontrollida põhikirja, võlausaldajate olukorda ja maksevõimet. Kui maksejõuetus ei ole ajutine, on juhatusel eraldi kohustus reageerida vastavalt ÄS § 180(5¹). Üleandmist ei tohi kasutada vara varjamiseks ega võlausaldajate kahjustamiseks.
Mis saab raamatupidamisest?
Raamatupidamise korraldamine kuulub juhatuse kohustuste hulka (ÄS § 183). Dokumentide üleandmine tuleb nõuetekohaselt vormistada ning tagada nende edasine säilitamine. RPS § 12 sätestab muu hulgas mitme raamatupidamisdokumendi säilitamise tähtajaks seitse aastat.
Võlgade kustutamine aegumise tõttu
Küsimused 10-aastase tähtaja ja täitemenetluse kohta
Kas iga võlg kaob 10 aasta möödudes automaatselt?
Ei. Jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tulenevate nõuete puhul TsÜS § 157(1) sätestab üldise 10-aastase tähtaja, kuid olemas on eritähtajad ja erandid. Aegumisele tuleb ka tugineda: TsÜS § 143 ei kohusta kohut aegumist omal algatusel arvestama.
Millisest kuupäevast tuleb kümmet aastat arvestada?
Kümmet aastat ei saa üldreeglina arvestada arve kuupäevast või võlausaldaja esimesest kirjast. TsÜS § 157(2) seob tähtaja alguse kohtulahendi jõustumise või täitedokumendi väljastamisega, samas kui TMS § 48¹ ja § 223¹ arvestavad täitemenetluse lõpetamisel tähtaja möödumist alates vastava nõude esmakordsest täitmisele esitamisest.
Mis juhtub pärast täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu?
Vastavalt TMS § 49(1) eemaldab kohtutäitur arestid ja esitab avaldused keelumärgete kustutamiseks. Vastavalt § 49(2) ei ole sissenõudjal õigust sama nõuet uuesti sundtäitmisele esitada, kui menetlus lõpetati just nõude täitmise aegumise tõttu.
Mis saab siis, kui sissenõudja vaidleb vastu?
Menetlus TMS § 48¹ näeb ette avalduse lahendamise kohtutäituri poolt. Kui menetlust ei lõpetata, TMS § 50¹(4) annab võlgnikule õiguse pöörduda kohtusse vastavalt TMS § 223¹.
Kas kohtutäituri kulud jäävad alles?
Jah, see on võimalik. TMS § 48¹(4) sätestab sõnaselgelt, et täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitemenetluse kuludest; samasugune reegel sisaldub TMS § 223¹(6) kohtuliku menetluse puhul.
Kas on nõudeid, mille tähtaeg ei ole tavapärane 10 aastat?
Jah. Näiteks TsÜS § 157(1¹) sätestab teatud õigusvastaselt tekitatud kahju nõuete või kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõuete puhul 20-aastase tähtaja; § 157(4)–(5) sisaldavad erireegleid perioodiliste kohustuste ja lapse ülalpidamise nõuete kohta.
JÄRGMINE SAMM
Kirjeldage olukorda — alustame õiguslikust hinnangust.
Enne töö alustamist kontrollime dokumente, kuupäevi ja õiguslikke aluseid. Aegumise ja ettevõtte üleandmise teenuste puhul on määravad konkreetsed asjaolud ja seadusest tulenevad piirangud.